Suitsusaun on ehitatud 19. sajandi lõpus
Teisaldatud ja renoveeritud 2010
http://www.saunamaa.ee/?module=content&id=13
Suitsusaun on enamasti maamaja või talu juurde kuuluv hoone, millel on mitmeid erinevaid funktsioone ja tähendusi. Peamiselt teatakse suitsusauna pesemise kohana, saunas suitsutatakse ka liha ning saunas on tervist parandatud. Taandunud on suitsusauna roll elukohana, sünni- ja suremispaigana.
Saunas käiakse enamasti laupäevasel päeval. Saunapäev on kogu perekonna jaoks eriline, päeva tegemised seatakse sauna järgi. Sauna kütmiseks kulub umbes pool päeva, saunal on tavaliselt oma kindel kütja, kas (vana)peremees või perenaine. Saunas käiakse üldiselt koos perega. On külakohti, kus saun köetakse mitme pere peale ja käiakse koos naabertalu või oma küla inimestega. Sauna võidakse kutsuda ka sõpru, kui paistab, et saunalisi on vähe. Suitsusaunas peab olema aega olla - mõnikord võib saunaskäik venida isegi tundidepikkuseks. Visatakse leili, viheldakse, vahepeal käiakse end jahutamas. Pesemine on kõige viimane toiming, mille juures kasutatakse vaid minimaalselt pesuvahendeid - tegelikult on ihu juba eelneva käigus puhtaks saanud. Sellises saunas käik muudab meele ja olemise hästi kergeks. Kiidetakse, et suitsusaunas on eriline õhk, mis tundub puhas ja mahe.
Allikas: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Posts
